Ajalugu

EELK Jõgeva kogudus

Koguduse esimane õpetaja oli Markus Haamer (1992 - 1997), tama järel Rene Alberi (1997 - 2004) ja siis Valdo Reimann (2004 - 2015), diakon Tiit Maasikmäe  (2015 -2017), praegu teenib kogudust Koguduse õpetaja  Georg Glaase.

Kogudust teeninud vaimulike täielik nimekiri, koos asendus ja hooldajaõpetajatega:

15. september 1992 Jõgeva koguduse asutamiskoosolek

17. detsember 1992 Jõgeva koguduse esimene jumalateenistus

1) Praost Harald Tammur                   - hooldajaõpetaja   (1992 – 1997)

2) Markus Haamer                              - diakon                 (1992 – 1997)

3) Praost Joel Luhamets                     - hooldajaõpetaja   (1997 – 1999)

4) Rene Alberi                                    - diakon                 (1997 – 1999)

                                                            - õpetaja                (1999 – 2003)

5) Abipraost Peeter Paenurm              - hooldajaõpetaja   (2003)

6) Aare Vilu                                         - aseõpetaja           (2003)

7) Valdo Reimann                                - õpetaja                (2003 -2015)

8) Tiit Maasikmäe                               - diakon                 (2016 - 2017)

9) Georg Glaase                                  - õpetaja   (2015 - ...)


Kronoloogiat koguduse asutamisest, kogudusemaja saamisest ja peamistest ehitustöödest:

10.12.1991.a.  sai Jõgeva kogudus alguse asutamiskoosolekust Jõgeva kultuurimajas.

05.06 1992.a.  andis Jõgeva linnavalitsus koguduse asutamisloa.

21.12.1992.a. toimus EELK Jõgeva koguduse avajumalateenistus Jõgeva kultuurimajas, kus teenistused ka edaspidi toimusid kuni oma kogudusemajja minekuni. Kogudus tähistab 21 detsembrit oma sünnipäevana.

09.02.1997.a. koguduse nõukogu koosolekul arutati järjekordselt kiriku ehitamist Jõgevale. Kiriku ehitus oli kogu aeg olnud koguduse liikmete ja õpetaja mõte ja lootus. Õp. Markus Haameri eestvedamisel oli koostatud eskiisprojekt kiriku ehitamiseks Jõgeva linna Piiri parki. Oli kogutud ka raha välismaa sõprade abiga. Linn ei olnud valitud asukohaga nõus. Pakuti muid lahendusi mitmete tühjalt seisvate majade näol, mis aga ei sobinud suuruse poolest kogudusele. Kogudusel oli tagastamise ootel kunagi 1930. aastatel ühe taluniku poolt kiriku ehituseks kingitud 1 ha maad, mis nüüd asus Jõgeva linnas, mis vajas aga pikemaid tagastamise protseduure ja siis ei olnud ka veel täiesti kindel, kas see üldse õnnestub kogudusele tagasi saada. Suur osa koguduse liikmetest kahtles, kas üldse oleks mõtekas uut kirikut ehitada, sest olemas olev summa – umbes 125 000 EEK oli liiga väike, projekteerimisest alustades oleks kujunenud ehituse maksumuseks orienteeruvalt 15 miljonit EEK. Osa koguduse liikmeid leidis, et võikski jääda teenistusi pidama kultuurimajas.

03.04.1997.a. arutas juhatus kiriku ehituse küsimust. Koguduse liige Evald Kool pakkus välja, et võiks linnalt küsida tühjalt seisvat endist lasteaia hoonet. Sealt liikus asi edasi läbirääkimisi ja asjaajamisi pidi, kuni koguduse nõukogu (27.04.1997) otsustas maja osta ja linn oli nõus hoonet müüma 5000 EEK (+ 708 EEK notaritasu). Jõgeva Linnavalitsuse müügitingimustes (08.05.1997) seisis, et kogudus kohustub maja esimese etapi, st saali osa remontima 1997.a. Jõulupühadeks, remontima õpetaja eluruumid 1998.a. maikuuks ja kogu maja ruumid 1998 a. lõpuks, soojustuse ja fassaadi 1999 a. lõpuks ning kõrvalhooned 2000.a. lõpuks

09.06.1997.a. sõlmiti ostu-müügi leping ja kogudus sai oma maja Jõgeva linnas Aia 7, mis vajas ümberehitust ja suurt remonti. (Maja üldpind 582 m2, kasulik pind 328 m2.) Kohe algasid ka läbirääkimised arhitekti ja ehitaja leidmiseks. Ning võimaluste otsimised ehituseks lisaraha saamiseks.

18.06.1997.a. saadi projekteerimistingimused linnavalitsuselt

20.07.1997.a. tutvustab arhitekt Sirje Aving ehituse eskiisprojekti, järgnesid kohtumised ja arutelud, kuni leiti ruumidele sel hetkel parimana tundunud lahendus.

23.07.1997.a leping ehitusjärelvalveks H. Karemaaga

23.07.1997.a. esimene koosolek: ehituse järelvalve: Randväli &Karemaa – Holger Karemaa, arhitekt: Sirje Aving, ehitaja: Luua Ehitus OÜ – Arnold Kivik, elektritööd: TAA Elekter – Tarmo Pügi, koguduse esindaja: juhatuse esimees: Saima Kalev. Edaspidi toimusid koosolekud iga kahe nädala järel, kus vaadati üle tehtud tööd ja esitatud arved, lepingud.

05.08.1997.a. leping arhitektiga (02.09. 1997 andis arhitekt projekti üle).

08.08.1997.a. leping ehitajaga (esimene etapp lammutustööd ja hiljem ehituse järgnevad etapid)

25.08.1997.a. elektritööde leping.

29.08. 1997.a. saadi ehitusluba linnavalitsuselt

01.09.1997.a. akteeriti lammutustööd.

20.12.1997.a. valmis kogudusemaja saaliosa (130 inimesele).Valminud olid ka töö- ja abiruumid kogudusele.

21.12.1997.a. toimus esimene jumalateenistus remonditud majas ja koguduse 5. aastapäeva tähistamine.

15.04.1998.a. valmis õpetaja korteri osa. Seega olid maja sisetööd valmis (esialgne valmimise tähtaeg oli 31.12.1998)

Järgnevad  ehituslikud tegevused, mis on peale seda toimunud: 

rajatud uus piirdeaed, ehitatud uus katus, remonditud abihoone, paigaldatud õhksoojuspump ja päikesepatareid, lammutatud vana ja ehitatud uus kamin jm.

Muidugi on pidevalt toimunud sisuline töö koguduses seoses jumalateenistuste, lastetöö, diakooniatöö, leerikooli, koorilaulu, humanitaarabi ja kõige muuga, mis koguduse igapäevaelu juurde kuulub.Mõned valdkonnad on aegajalt inimeste või raha puudumisel peatunud ja võimalusel jälle jätkatud.