Kui on soovi kirikliku talituse: ristimine, leer, laulatus, õnnistamine, matus läbiviimiseks, palun võtke ühendust koguduse vaimulikuga.
Koguduse hooldajaõpetaja:Georg Glaase
E-post:Georg.glaase @eelk.ee
Telefon: (+372) 772 3409, õpetaja telefon (+372) 53601305
Koguduse hooldajaõpetaja:Georg Glaase
E-post:Georg.glaase @eelk.ee
Telefon: (+372) 772 3409, õpetaja telefon (+372) 53601305
Sakramendid
ja pühad talitused
Sõna kuulutamise kõrval on sakramentide jagamine
kiriku üheks tähtsamaks ülesandeks. Sakramendi mõiste tuleneb kreeka sõnast
"müsterion" ja tähendab saladust.
Maailmas on saladusi palju ning üheks usuelus avalduva saladuse näiteks on Jumala (Kristuse) inimeseks saamine. Hiljem hakati niiviisi nimetama kiriku teatud pühasid talitusi, mis vahendavad inimestele Jumala armu. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus ise on nende talituste ajal inimesele lähedal ja nähtavad ained (vesi, leib, vein) on märgiks, et inimene saab sakramentidest osa. Võrreldes sakramenti inimestele samuti õndsust vahendava kuulutusega, mõjub sakrament mitte ainult intellektile, vaid kogu inimese olemusele. |
Püha Õhtusöömaaja kordamise praktikast on sündinud armulaua sakrament. Selle tähendus on eri kirikutes mõne aspekti osas erinev. Enamasti mõistetakse siiski, et armulaual kogeb inimene osadust Kristusega, aga ka kõigi elavate ning surnud kaaskristlastega. Armulauast saavad osa kõik need, kes on saanud leeriõnnistuse. Armulauda jagatakse koguduse jumalateenistusel või erilisel armulauateenistusel, aga vajadusel ka kodus ja haiglas. Kõige selgemalt peegeldab kristlase vaimulikku elu just armulauast osavõtmine.
Lisaks sakramentidele toimetab kirik ka teisi pühasid talitusi, mille hulgast piht, konfirmatsioon, laulatus ja matus puudutavad põhimõtteliselt kõiki kiriku liikmeid.
Piht on sakramendiks näiteks katolikus kirikus. Luterlikus kirikus on piht enamasti jumalateenistuse osa. Ühine pihitalitus viiakse läbi enne armulauale tulekut. On olemas ka erapiht, mille toimumisel tunnistab inimene vaimulikule või teisele kristlasele oma patud ja üleastumised, mis ta mõtte, sõna, teoga ja tegematajätmistega on teinud. Talle kuulutatakse Kristuse nimel armu ja pattude andeksandmist. Pihi sisu jääb saladuseks ja pihisaladust reeta ja kolmandale isikule edasi rääkida ei tohi.
Ristimine
See Jeesuse antud ristimiskäsk on kristlikus kirikus ristimistalituse aluseks. Ristimise kaudu usaldame end Jumala armu hoolde ja selle läbi võetakse inimene vastu kiriku osadusse."Ja Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” Mt 28:18-20
Ristimiseks ei ole keegi liiga noor ega liiga vana. Inimest ristitakse kord elus.
Lapse ristimine
Ristimise päeval on sobilik lapsele kinkida rist või mõni muu ese, mis jääks lapsele meenutama ristimispäeva tähtsust ja et ta on Taevase Isa laps.
Täiskasvanu ristimine
Kui vanemad on jätnud lapse ristimata, võib ta tulla iseseisvalt noorena või täiskasvanuna ristimisele. Täiskasvanu ristimine on ühendatud leeriõnnistamisega, millele eelneb leerikool.
Leerikool
Mis on leer?
Sõna „leer“ tuleneb saksa keelest (die Lehre) ja tähendab õpetust. Kirikus on peetud juba esimestest
kristlikest sajanditest alates oluliseks, et inimene, kes liitub kirikuga, on teadlik ristiusu õpetuse alustest, sest usk ei ole pime ja kriitikavaba allumine autoriteedile, vaid inimene peab teadma, mida ta usub. Leerikooli eesmärk on anda kõigile, kes soovivad saada kiriku liikmeteks, teadmisi uskumisest ja ristiusust. Meie kirikus on leeriõpetuse aluseks Piibel ja luterliku kiriku rajaja Martin Lutheri „Väike Katekismus“, mis annab ülevaate ristiusu kõige tähtsamatest õpetustest (Uskumisest, sakramentidest, palvest jne). Leerikursus lõppeb leeriõppijate usu kinnitamisega ehk konfirmatsiooniga, mille eeltingimuseks on leerikursuse läbimine ja ristimine.
Leerikoolis võivad aga osaleda needki, kes ei ole veel ristitud, sellisel juhul ristitakse nad leerikooli ajal.
Kui vanalt võib tulla leeri?
Meie kirikus on leeritatavate vanuse alampiiriks 15 eluaastat. Ülempiiri ei ole – tulla võivad ka keskealised ja kõrges eas inimesed, kes soovivad saada koguduse liikmeks. Kirikuga liituda ei ole kunagi hilja!
Kiriklikul abielu sõlmimisel tõotavad mees ja naine teineteist armastada ja austada kuni elu lõpuni. Abielu püsimine ja õnn rajanevad abikaasade vastastikusel ennastsalgaval armastusel, mõistmisel, teenimisel, andestusel ja meeleparandusel. Abielutõotus kehtib kuni abikaasa surmani. Laulatusel sõlmivad mees ja naine omavahel abieluliidu, millega pruutpaar seob ennast jäädavaks ja lahutamatuks kooseluks. Vaimulik on kirikupoolne tunnistaja ja liidulepingu seaduslikkuse kinnitaja. Lisaks on laulatus eestpalve- ja õnnistamistalitus, millega pruutpaar ja temaga koos laulatusele kogunenud kogudus palub abielutõotuse täitmiseks Jumala õnnistust.
Laulatuse eelduseks on, et mõlemad abiellujad on ristitud ja konfirmeeritud, nad on vallalised ja õigusvõimelised.
Meie koguduse õpetajale on antud Regionaal ministri käskkirjaga riikliku abielu registreerimise õigus. Seega on meie kirikus võimalik üheskoos läbi viia laulatus ja riikliku abielu sõlmimine.
Riikliku abielu sõlmimiseks on vajalik täita abiellumisavalduse ning see tuua vaimuliku kätte maksimaalselt 3 kuud enne ja minimaalselt 1 kuu enne soovitud talituse aega koos abiellujate sünnitunnistuse koopiate ning riigilõivu tasumist tõendava paberiga.
Kõik mis meil siin maailmas on, on and Jumalalt ning tänu Jumalale selle eest peaks olema meie igapäevane tegevus. Alati saame ka paluda Jumala armu, õnnistust ja ligiolu paikades, kus me elame ja oleme.
Õnnistamise talitused ongi eelkõige palved, mille kaudu saame end ümbritseva paluda Jumala varju alla. Nii õnnistatakse kodusid, koole, haiglaid ja muid paiku kus elame, oleme ja töötame ning lippe, mille alla koondume.
Kui on soov paluda Jumala õnnistust ja toimetada õnnistamise talitus, siis võta ühendust koguduse kantseleiga, et asju läbi rääkida ning talitus toimetada.
Kristlik matusetalitus on hüvastijätt lahkunuga lootuses kord Taevases kuningriigis taas näha. Matusel palutakse rahu lahkunu hingele ning tröösti ja lohutust leinajatele Jumalalt, meie Loojalt.
Matuse talitusega seonduvaid traditsioone on Eestimaal väga palju ja need erinevad piirkonniti väga palju. Traditsiooniliseks matuseks võib pidada matust, mis hõlmab endas kodunt ära saatmist, matuseteenistust kirikus ning muldasängitamist kalmistul. Kuid tänapäeva kiiretempolises maailmas ja eelkõige linnade piirkonnas on laialt levinud ka tuhastamis matused, kus siis peetakse talitus krematooriumis ning hiljem on võimalik urni mulda sängitamise talitus.
Matusetalitus peetakse vastavald omaste soovile ja võimalustele.
kristlikest sajanditest alates oluliseks, et inimene, kes liitub kirikuga, on teadlik ristiusu õpetuse alustest, sest usk ei ole pime ja kriitikavaba allumine autoriteedile, vaid inimene peab teadma, mida ta usub. Leerikooli eesmärk on anda kõigile, kes soovivad saada kiriku liikmeteks, teadmisi uskumisest ja ristiusust. Meie kirikus on leeriõpetuse aluseks Piibel ja luterliku kiriku rajaja Martin Lutheri „Väike Katekismus“, mis annab ülevaate ristiusu kõige tähtsamatest õpetustest (Uskumisest, sakramentidest, palvest jne). Leerikursus lõppeb leeriõppijate usu kinnitamisega ehk konfirmatsiooniga, mille eeltingimuseks on leerikursuse läbimine ja ristimine.
Leerikoolis võivad aga osaleda needki, kes ei ole veel ristitud, sellisel juhul ristitakse nad leerikooli ajal.
Kui vanalt võib tulla leeri?
Meie kirikus on leeritatavate vanuse alampiiriks 15 eluaastat. Ülempiiri ei ole – tulla võivad ka keskealised ja kõrges eas inimesed, kes soovivad saada koguduse liikmeks. Kirikuga liituda ei ole kunagi hilja!
Laulatus
Mehe ja naise vaheline abielu rajaneb Jumala poolt loomises seatud korrale. Jumal lõi inimese meheks ja naiseks ja asetas nad elama teineteise kõrval ja vastastikuses armastuses (1Ms 1:27-28,31). Abielu on abikaasadele nii Jumala kingitus kui ka ülesanne, milles mees ja naine annavad teineteisele ainuõiguse teineteist toetada ja teenida, elada korrastatud seksuaalelu ja kasvatada üheskoos järglasi.Kiriklikul abielu sõlmimisel tõotavad mees ja naine teineteist armastada ja austada kuni elu lõpuni. Abielu püsimine ja õnn rajanevad abikaasade vastastikusel ennastsalgaval armastusel, mõistmisel, teenimisel, andestusel ja meeleparandusel. Abielutõotus kehtib kuni abikaasa surmani. Laulatusel sõlmivad mees ja naine omavahel abieluliidu, millega pruutpaar seob ennast jäädavaks ja lahutamatuks kooseluks. Vaimulik on kirikupoolne tunnistaja ja liidulepingu seaduslikkuse kinnitaja. Lisaks on laulatus eestpalve- ja õnnistamistalitus, millega pruutpaar ja temaga koos laulatusele kogunenud kogudus palub abielutõotuse täitmiseks Jumala õnnistust.
Laulatuse eelduseks on, et mõlemad abiellujad on ristitud ja konfirmeeritud, nad on vallalised ja õigusvõimelised.
Meie koguduse õpetajale on antud Regionaal ministri käskkirjaga riikliku abielu registreerimise õigus. Seega on meie kirikus võimalik üheskoos läbi viia laulatus ja riikliku abielu sõlmimine.
Riikliku abielu sõlmimiseks on vajalik täita abiellumisavalduse ning see tuua vaimuliku kätte maksimaalselt 3 kuud enne ja minimaalselt 1 kuu enne soovitud talituse aega koos abiellujate sünnitunnistuse koopiate ning riigilõivu tasumist tõendava paberiga.
Õnnistamine
Seda õnnistust on Jumal uuendanud Jeesuse Kristuse kingitud lunastuse kaudu.” nende sõnadega algab kiriku käsiraamatu õnnistamise talituste osa.“Jumal on kõige õnnistuse allikas. Õnnistus on kestev loomise and inimkonnale ja kogu maailmale.
Kõik mis meil siin maailmas on, on and Jumalalt ning tänu Jumalale selle eest peaks olema meie igapäevane tegevus. Alati saame ka paluda Jumala armu, õnnistust ja ligiolu paikades, kus me elame ja oleme.
Õnnistamise talitused ongi eelkõige palved, mille kaudu saame end ümbritseva paluda Jumala varju alla. Nii õnnistatakse kodusid, koole, haiglaid ja muid paiku kus elame, oleme ja töötame ning lippe, mille alla koondume.
Kui on soov paluda Jumala õnnistust ja toimetada õnnistamise talitus, siis võta ühendust koguduse kantseleiga, et asju läbi rääkida ning talitus toimetada.
Matus
Kõik kristlased – nii elavad kui surnud – kuuluvad kokku ja moodustavad üheskoos Jumala rahva ruumi ja aegu ületava osaduskonna. Kristlasi ei saa lahutada oma Issandast miski, isegi mitte surm (Rm 8:38).
Kristlik matusetalitus on hüvastijätt lahkunuga lootuses kord Taevases kuningriigis taas näha. Matusel palutakse rahu lahkunu hingele ning tröösti ja lohutust leinajatele Jumalalt, meie Loojalt.
Matusetalitus peetakse vastavald omaste soovile ja võimalustele.
